EL peaks looma muusika- ja kultuurifestivali, mille peamine teema on kaasavus ja stseeni sisserännanutele ja vähemustele, et luua stseeni nende jaoks, kellel seda ei olnud, ning väärtustada Euroopa kultuuripärandit ja demokraatiat ning toetada muusikatööstust.

Me vajame ajakirjanikke, kes on pühendunud kriitilisele mõtlemisele ja teabele, kuid maailmas, mida ohustavad võltsuudised ja tehisintellekt, on see keeruline. Minu ettepanek on, et EL peaks selles küsimuses osalema, nõudes selgeid õigusakte ja norme, et piirata ja tuvastada tehisintellekti kasutamist meediaväljaannetes.

Mõista, omaks võtta ja edendada kultuurilist mitmekesisust Euroopas. Sellest oleks palju kasu teiste kultuuride leidmisel muusika, kunsti, toidu ja hobide kaudu.

Kreekas ja võimalik, et ka teistes ELi liikmesriikides, ei anta kunstikooli (drama, muusika ja koolid) lõpetavatele õpilastele praegu keskkoolidiplomeid ning nende haridus ei ole kõrgharidusena ümber kujundatud. See on vale ja seda tuleks muuta. See võib hiljem kaasa tuua töötasu vähenemise ettekäändel, et tegemist ei ole õiguslikult kvalifitseeritud tööga. Kas kunstikoole ei tohiks tunnustada nende panuse eest riigi kultuuriharidusse ja kohelda kõigis ELi riikides ühtemoodi?

Tehisintellekti mudel, mida saab kasutada kõigis ELi keeltes, võiks edendada mõistmist ja võimaldada piiriülest suhtlust.

Klõpsu, eksitavad pealkirjad ja libauudised on tänapäeva sotsiaalmeedia soovimatud tooted ja kohene juurdepääs teabele tänu internetile. Meedia huvi ajakirjandusega tegeleda on kahetsusväärne ja meedia käitumisjuhend on katkenud – kõik see on tingitud vajadusest, et meedia peab koguma reklaamitulu eksitavate pealkirjade klõpsudega sisu viraliseerumiseks, kasutades kuulsat sisu, ning allikate tegeliku kontrollimise ja kogumise vähenemisest, mis on tingitud survest „scoop“ anda. Selle vältimiseks on vaja mehhanismi, mis võimaldab meediaväljaannete vastu hagi esitada väärkäitumise alusel konkreetsete artiklite või saadete edastamisel. Seda tuleks teha kooskõlas paindlike, kuid selgete ajakirjanike eeskirjadega. Märgistatud uudistemeediakanalit peaks hindama konkreetne meediažürii, kellel on piisavalt aega, et hinnata sisu, keelekasutust, allikaid ja selle mõju ühiskonnale. Pärast hindamist võib see panna uudistekanalile teatava aja jooksul mainet ja teatavat väärtust. Selle teemaksuga muudetakse žürii kehtestatud ajavahemiku jooksul müügikoha keskmist mainet. Uudisteväljaannete keskmine mainehinne peab olema nähtav nende veebilehtedel ja iga uudise puhul, mida nad koostavad, samuti võib see olla sotsiaalmeedia algoritmi parameeter, et piirata usaldamatute võrgustike levikut sotsiaalmeedias. Sel viisil on meediaettevõtetel stiimul kaitsta oma mainet hea ajakirjanduse praktiseerimisel ning see annab üldsusele rohkem kontrolli ja aega, et hinnata võltsuudiseid, mis panevad avalikkust eksitavale ja eksitavale käitumisele läbipaistvamal ja vastutustundlikumal viisil avalikkust usaldama.

Euroopa Liit peaks rakendama toetuste ja muus vormis toetuste programmi liikmesriikides tegutsevatele ülikoolidele ja teistele teadusorganisatsioonidele, mis keskenduvad tehisintellekti arendamisele kestliku arengu ja ülemaailmse heaolu nimel.

Tänapäeval toimub avalik sotsiaalmeedia arutelu peamiselt platvormidel, mida kontrollivad tulule orienteeritud eraettevõtted, nagu Facebooki emaettevõtja Meta, Twitter või ByteDance. Kui avaliku sektori asutused suhtlevad nende kanalite kaudu, viivad nad need mittedemokraatlikud osalejad digitaalse kommunikatsiooni õiguste juurde. Samal ajal sunnib see kodanikke kasutama reklaami avaliku teabe saamiseks. Kolmandaks muudab see Euroopa sidekanalid sõltuvaks USA ja Hiina ettevõtetest. Seepärast peaksid avaliku sektori asutused aitama luua kestlikke Euroopa sidekanaleid, kasutades avatud protokolle (Matrix, Activiy Pub) ja oma digitaalset taristut (Fediverse’i mõistes).

Kui keegi siseneb uudiste saidile, peaks olema hoiatav, mida arvate veebisaidilt lugedes. See peaks kehtima kõigi uudistelehtede suhtes, kus ei ole sõnaselgelt märgitud kõiki nende teabeallikaid. Kui uudiste saidil ei ole kõiki nende allikaid, loetakse see automaatselt „ebausaldusväärseks“.  Sel viisil õhutavad uudiste saidid jagama kõiki oma teabeallikaid, võideldes seega desinformatsiooni vastu.

Sõnavabadus on väga oluline, kuid uudistelehed, lehed, konglomeraadid (rohkem kui tuhanded ja miljonid jälgijad) peavad olema vastutustundlikumad reeglite järgimise ja mitte väärinfo levitamise eest.

EL peaks töötama välja ühise raamistiku digitaalsete õiguste kui inimõiguste tunnustamiseks ja tegelikuks edendamiseks; digitaalse lõhe kaotamiseks peaks see hõlmama võrdset juurdepääsu internetile kõigis Euroopa piirkondades ja kõigi Euroopa kodanike jaoks.

Ühendkuningriigiga väljaspool ELi on aeg pakkuda välja uus ühine keel – võib-olla prantsuse, saksa või itaalia keel. See keel peaks olema aluseks kogu majanduslikule ja sotsiaalsele tegevusele ELis ning seda tuleks õpetada kõigis liikmesriikides.

Esperantost peaks saama ka Euroopa keel. Õppimine on lihtne ja selle ratsionaalne ülesehitus muudab õppija jaoks lihtsaks vestluse alustamise vaid mõne kuu jooksul. See on ka neutraalne keel, mis ei kuulu ühelegi riigile ega inimesele. See muudab keele kättesaadavamaks suuremale hulgale inimestele.

Griniaruande kohaselt läheb ELis hinnanguliselt kaduma 25 miljardit eurot aastas, sest turistid eelistavad reisida inglise keelt kõnelevatesse riikidesse, nagu Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid.

 

Võltsuudiste levitamise üks peamisi ohte on see, et need manipuleerivad avalikku arvamust ja viivad tegelikkuse moonutamiseni. Näiteks sotsiaalmeedia teemaviited või sildid, mis põhinevad ebausaldusväärsel või valel teabel, sunnivad inimesi sageli eksitama, sest need mõjutavad nende mõtteviisi. Libauudiseid ja -märke on liigselt kasutatud poliitilistes konfliktides, muu hulgas territooriumide okupatsioonis. Täpsemalt võib teemaviidet #CrimeaIsRussia, mida on kasutatud Venemaa desinformatsioonikampaania vahendina, käsitada hübriidsõja vahendina. Probleem seisneb selles, et kui eespool nimetatud märgis jääb internetti mitu aastat, võivad järgmised põlvkonnad, kes sellele klõpsavad, moodustada vale reaalsuse tunde Krimmi piirkonna poliitilise olukorra kohta.

Järgmise sammuna peab EL töötama selle nimel, et piirata valesid ja eksitavaid sotsiaalmeedia märgiseid ja teemaviiteid. Euroopal on vaja leida selles suunas asjakohased vahendid, et kaitsta oma väärtusi, õigusriiki ja inimõigusi. 

 

Lapsed seisavad internetis silmitsi paljude ohtudega, sealhulgas internetis väärkohtlemine ja tundlike andmete, näiteks seksuaalselt selgete piltide lekkimine. Laste kaitsmiseks tuleks sotsiaalmeedia platvormidel profiile loovate kasutajate vanust kontrollida valitsuse väljastatud isikut tõendava dokumendi abil.

Peaksime pakkuma tasuta Interraili sissepääsukaarte igale noorele eurooplasele pärast 18aastaseks saamist. See annaks neile võimaluse kogeda Euroopat ja Euroopa reisimist. See laiendaks võimalust ebasoodsas olukorras olevatele noortele, kes ei saa endale lubada reisida välismaale.

Euroopa kodanikud peaksid paremini mõistma, kuidas EL toimib ja millised on ELi kodanikuks olemise eelised.

Inimesed kogu EList – eriti eeslinnades – tuleks eurooplastena välja tuua. Kuigi on imelik kuuluda teatavasse kultuuri, identiteeti või rahvusse, peame meeles pidama ka seda, mis meid ühendab. 

Eurooplastele tuleks anda kogemusi demokraatia ja Euroopa väärtuste kohta juba noores eas ning inimestele tuleks meelde tuletadanende õigust ja valimiskohustust. Näiteks tuleks õpilastele ja üliõpilastele õpetada õigusriigi põhimõtet, mis on üks meie demokraatia alustalasid. Samuti on vaja kohaldada erinevaid haridusliike ja -vorme vastavalt vanuserühmale.

Õpilastele tuleks õpetada ka Euroopa ajaloost ja ELi eri kultuuridest, eelkõige nende kultuurist, kes on geograafiliselt kaugemal. See muudab ELi tugevamaks ja iseseisvamaks ning tagab, et õpilased on teadlikumad ELi tähtsusest oma elus ja võimalustest, mida EL neile pakub. 

Lisaks tuleksnoortele korraldada küpsus, et külastada ELi institutsioone, näiteks Euroopa Parlamenti, et nad saaksid vahetu ülevaate sellest, kuidas EL toimib. See on lisakasuks noorte kokkuviimisel. Samuti peaksime teavitama inimesi ELi eelistest võidelda teiste võimude poolse manipuleerimise vastu.

Sisu jälgimine sotsiaalmeedias on muutunud oluliseks elemendiks kodanike turvalisuse tagamisel internetis. COVID-19 pandeemia ajal on kasutatud sisu jälgimise tehnoloogiat, et automaatselt tuvastada postitused, kus arutatakse viirust või vaktsiine, julgustades lugejaid külastama ametlikku allikat, et teema kohta rohkem teada saada.

Sellele kogemusele tuginedes võiks vähemustele suunatud vihakõne tuvastamiseks kasutada tehnoloogiat, mis automaatselt tuvastab sotsiaalmeedia postituste teemad.

Euroopa Parlament on Euroopa Liidu demokraatlik alus ja on seetõttu oluline institutsioon. Siiski tuleks seda reformida, et saavutada selle täielik potentsiaal.

Selleks võiks olla näiteks:

• Parlament peaks andma liikmesriikidele võimaluse kasutada rahvusvähemuste ühe liikmega valimisringkondi, lubamata väga väikeste valimisringkondade puhul (de facto) esmatasandi süsteemi.
• Tal peaks olema algatusõigus teha ettepanekuid uute õigusaktide kohta. Ettepanekuid peaks saama esitada fraktsioon, komisjon või Euroopa Parlamendi liikmete rühm, kes esindab vähemalt 5 % parlamendist.
• Parlamendil peaksid jätkuvalt olema alalised ja ajutised komisjonid, mis keskenduvad konkreetsetele poliitikavaldkondadele. Komisjonide koosseis peaks jätkuvalt kajastama parlamendi poliitilist koosseisu.
• Halduskulude kokkuhoiu eesmärgil peaks see muutuma üheks asukohaks Brüsselis.
• Ta peaks töötama soolise võrdõiguslikkuse edendamise nimel, näiteks luues Euroopa Parlamendis vanemapuhkuse asendamise süsteemi, mis on kättesaadav kõigile vanematele.

Selle asemel, et keskenduda inimmõjule kliimamuutustele, peaksime edendama inimeste õitsengu ideed: See tähendab, et kasutatakse energiaallikaid, mis on meile igal hetkel kõige kasulikumad, ning lõpetatakse inimeste süüdistamine meie planeedi hävitamises. Inimmõju keskkonnale ei tohiks pidada ei moraalseks ega ebamoraalseks, sest see on möödapääsmatu. Me peaksime hoolitsema planeedi eest, võttes samal ajal arvesse ka oma õnne ja jõukust.

Märkimisväärne hulk teadus- ja sotsiaaluuringuid rõhutab seksuaalhariduse tähtsust keskkooli tasandil. Noored teismelised vajavad praktilist ja faktilist teavet.

Mõnes kogukonnas on seksuaalsuse küsimused tabu ning inimesed ei aruta neid kodudes, koolides ja keskustes. Selle tulemusena on teismelised sugulisel teel levivate nakkuste, vaimuhaiguste ja krooniliste terviseprobleemide ning LGBTQ-diskrimineerimise ja koolikiusamise ohus.

Üks probleeme on see, et puuduvad õpetajad, kellel on vajalikud teadmised ja koolitus, et jagada asjakohast ja õiget teavet soo ja reproduktiivtervise kohta. Täiendavad takistused hõlmavad kultuuri- ja usujuhtide vastuseisu ning seksuaal- ja reproduktiivtervise alase hariduse puudumist üldiselt nii kohalikul kui ka ELi tasandil.

Ühendame ja pakume õpetajatele lähtepunktina õiget teavet, mida toetavad teadlased ja tervishoiuspetsialistid.

Tuleks teha rohkem jõupingutusi lapsrändajate ühiskonda integreerimiseks. Lapsrändajatest lapsed peavad nüüd õppima uut keelt, järgides samal ajal tavapärast õppekava. See ei ole tulemuslik.

Sisse tuleb viia intensiivsed keelekursused, et lapsrändajatest lapsed õpiksid oma uue kodu keelt enne, kui nad alustavad tavapäraseid õppekavasid.

Pandeemia on toonud ilmsiks, et õpilastel puuduvad võimalused üksteisega suhelda. Tuleks luua veebipõhine võrguplatvorm, mille kaudu õpilased saaksid suhelda oma kolleegidega teistes ELi riikides. Nad võiksid jagada oma kultuuri, keelt, traditsioone, õppida üksteiselt, leida uusi sõpru ja olla lõbusad.

Vaja on üleeuroopalisi algatusi, mis ühendavad Euroopa inimesi vaimus ja sõpruses. Näiteks võidakse igale õpilasele määrata virtuaalne Euroopa sõber teisest ELi riigist, kellega nad saavad virtuaalselt suhelda.

Kodanikud nõustuvad range poliitikaga ainult siis, kui nad mõistavad, miks see on vajalik. Seepärast peab EL rahastama rohkem kliimaajakirjanduse projekte: mida mõjukam on teatis, seda rohkem haritakse elanikkonda. See toob kaasa suurema avaliku surve ettevõtetele, kuna neid võetakse vastutusele nende keskkonnamõju eest.

Kuna paljud kunstnikud võitlevad põhilise ellujäämise eest, peaks EL kehtestama miinimumtöötasu neile, kes töötavad kunstiga seotud kutsealadel.

Kunst on üks Euroopa põhiväärtusi ja pärandit ning muudab meid olemuslikult euroopalikuks. Tegelikult on paljud Euroopa sümbolid kunstiteosed. Seega sillutaks kõigi kunstiga seotud töökohtade miinimumpalk teed uuele kunstiteoste ajastule ja tunnustaks kunsti kui väärtuslikku panust ühiskonda.

Euroopal on rikkalik kunsti- ja kultuuriajalugu. On palju andekaid Euroopa kunstnikke, kes ei saa väärilist kuulsust Ameerika kultuuri domineerimise ja Euroopa kultuuri edendamise puudumise tõttu.

Seega peaksime looma ameti, mis tegeleb kunstiga ELis. See agentuur võiks aidata arendada, toetada ja edendada kunstiga seotud ideid, nagu filmid/muusika-/graafika- ja/või muud kunstifestivalid Euroopas. See võiks toetada Netflixi sarnaseid Euroopa voogedastusplatvorme, mis keskenduvad peamiselt Euroopa filmidele ja kultuurile, või isegi luua Hollywoodiga sarnase üleeuroopalise meelelahutustööstuse.

EL peab investeerima filmitööstusesse, kuna see annab tööd mitte ainult osalejatele ja režissööridele, vaid ka graafilistele disaineritele, helitoimetajatele, üldhuviteenuste osutajatele ja paljudele teistele, kes on loomevaldkonnas haritud.

Muud ideed võiksid olla ka järgmised:

• anda filmitootjatele subsiidiume,
• turustada filme ja levitada neid kogu ELis ning
• luua ELi filmiorganisatsioon, millel on auhinnad Euroopa mitteanglofonifilmide jaoks.

Kohalikud omavalitsused peaksid kultuuri- ja loomemajandust, sealhulgas kõiki nende allsektoreid ja esindajaid paremini toetama. Iga linna kõik asjaomased sidusrühmad peaksid ühiselt välja töötama ühise koostööalgatuse tegevuskava ja arengustrateegia, mis hõlmab perioodilisi kultuurilisi kaardistamisi, et teha kindlaks kohalikud ressursid tööstuse toetamiseks. Seda tuleb teha asjaomaste Euroopa, riiklike ja kohalike institutsioonide kaasamise, toetamise ja koordineerimisega.

Inspireerituna algatusest „Uus Yorgi humaanid“, peaks EL käivitama kampaania „Inimesed EList: platvorm, mille kaudu ELi kodanikud saavad jagada oma isiklikke lugusid. See võib aidata luua sidemeid ja suurendada empaatiat liidu eri nurkadest pärit inimeste vahel.

EL peaks rahastama ja edendama üleeuroopalisi kultuuriprojekte, et aidata Euroopat ühendada, eelkõige selleks, et edendada paranemist ida ja lääne vahel.

Programm „Erasmus+“ on osutunud parimaks viisiks luua tugevaid suhteid väljaspool riigipiire ning seepärast peame programmi laiendama – või looma muid programme sama idee alusel – kogu elanikkonna jaoks.

Keskkooliõpilased, töötajad ja puuetega inimesed on kõik rühmad, kelle jaoks on sellistele programmidele raskem ligi pääseda. Samuti peaks neil olema võimalik arendada oma oskusi mõnes teises Euroopa riigis, vahetades oma oskusi teiste eurooplastega. Neid akadeemilisi ja kultuuriprogramme rahastades tuleme tagasi Euroopa parima idee juurde: tugeva kultuurieluga kontinent, mis suudab luua terve ühtekuuluvustunde väljaspool vanade rahvaste piire asuvasse kogukonda. 

Ajal, mil natsionalism on tõusuteel, on oluline jõuda üksteiseni, mitte muutuda üha isoleeritumaks. See ei tähenda, et vale on väljendada oma rahvuslikku identiteeti ja sellega seotud traditsioone. Pigem tähendab see, et peame omavahel paremini suhtlema, tundma teisi kultuure ning õppima tundma teiste traditsioone ja ajalugu.

Me elame sageli mitmekultuurilises keskkonnas, kuid suhteliselt vähesed inimesed räägivad oma teiste kodanike päritolukultuurist. Üks võimalus juurdepääsuks teistele kultuuridele on keelekursused. Keeled on muidugi väga hea viis teiste kultuuride paremaks mõistmiseks: Praegu keskendutakse neis siiski rohkem puhtalt keeleõppele. Kui nad keskenduksid rohkem ka kultuuriliste aspektide õpetamisele, võiks luua parema mitmekultuurilise keskkonna.