Soovin, et minu riik lahkuks EList.

Kuna me hakkame nägema kliimamuutuste suurt mõju maailmale, peab EL alati silmas pidama oma struktuuri ja ohutust. Oleme jõudmas etappi, kus kõige tõus põuast näljahädani toob kaasa tohutud kannatused, ning me peame nüüd mõistma, et miljonite pagulaste, kes põgenevad ja on juba põgenemas, struktuuriline vastuvõtmine on võimatu.

Samal ajal on meil kohustus aidata oma ressurssidega võimalikult paljusid ning teha koostööd vähem arenenud riikidega, et aidata neil infrastruktuuriliselt ja sotsiaalselt järele jõuda.

ELi roll maailmas peaks olema tasakaalus, te ei saa oma naabrit aidata, kui te ise ei saa aidata.

Üritada integreerida mõned riigid, isegi kui neil on Euroopas vähe territooriume või need puuduvad, kuid neil on ühine ajalugu ja kultuur (Kasahstan, Maroko jne). See võib olla positiivne ainult kultuurilise mitmekesisuse ja riikidevahelise liidu seisukohast. Euroopa Liit on oma päritolu, kuid see ei peaks olema eesmärk.

Euroopa
Liit pakub noortele eurooplastele selliseid tegevusi nagu Euroopa solidaarsuskorpus, Euroopa noored, kultuur, sport ja muud üritused, kuid väljaspool ELi elades ei ole neile võimalik ligi pääseda isegi juhul, kui olete täieõiguslik Euroopa kodanik ja teil ei ole neile juurdepääsu üksnes elukohast tulenevatel põhjustel. See ei tundu mulle õiglane ning EL peaks omaks võtma uued tenoloogiad ja turvalised kohad kõigile noortele, keda me soovime osaleda, ning tegema need kohad kättesaadavaks ka vahetutele kohtadele Euroopas, sest meil kõigil on ELis samad õigused.
Suurepärane viis noorte eurooplaste õiguste tagamiseks on kõigi kodanike võrdõiguslikkus. Minu arvates oleks õiglane, kui Euroopa Liidu institutsioonid pakuksid võimalusi noortele kodanikele, kes, nagu ma ei ela ELis, saavad osaleda mitmesugustes tegevustes, milles saame väljendada oma seisukohti Euroopa Liidu tuleviku kohta.
Täname tähelepanu eest.

EL teeb Hiina valitsusega iga päev üha rohkem tehinguid, võtmata arvesse nende inimõiguste rikkumisi. Mis juhtus Euroopa väärtuste kaitsmisega? Rahu, võrdsus, inimõigused? Mitte midagi? Loomulikult on bürokraatide taskud sügavamad kui nende väärikus, kas nad seda teevad? EL on muutunud üleilmastlikuks, rõhuvaks ja korrumpeerunud masinaks. See kaotas oma eesmärgi ammu tagasi, kui külm sõda toimus ja idapoolset rinnet enam ei vajatud.

Vaatame tänapäeva globaalseid uudiseid, näeme üha enam vajadust ühendatud Euroopa järele. ELil peaks olema ühine välispoliitika ja ta saaks sellest kasu, kui Euroopa suudaks seista vastu sellistele ohtudele nagu Hiina või Venemaa. Hiina sekkumine ELi poliitikasse tõestab, et me muutusime Hiina pehmest jõust sõltuvaks. Samuti on Euroopa integratsioon meie kontinendil rahu säilitamise võti. Me peaksime avama oma väravad enamatele riikidele, nagu Moldova ja Ukraina Ida- ja Lääne-Balkani riikides, andes abi Hiina ja Venemaa mõju vastu võitlemiseks ning edendades ühist Euroopa kultuuri. See aitab meil ja riikidel lugu pidada.

Mul on kaks väikest ettepanekut, mis võivad nõuetekohase rakendamise korral avaldada suurt mõju koolide edasisele arengule ja võrdsetele võimalustele:

I. Euroopa koolide foorumid (printsipaalid ja üliõpilased)
Sellistes valdkondades nagu kaasamine, digiteerimine, vanuserühmade kombinatsioon... eelarvamused või teadmiste puudumine aeglustavad mõnikord uuendusi. Euroopa koolide foorumil kohtuvad juhid ja õpilased teiste koolijuhtide ja õpilastega, et õppida tundma kooli korraldamise uusi viise. Seminari kavandavad eksperdid eesmärgiga muuta koolide progressiivsed ideed aruteluteemaks. Selle idee eesmärk on ka võidelda õpetajate, õpilaste ja juhtide lahususe vastu arutelude käigus.

II. Euroopa solidaarsus klassiruumis
Mõnes riigis (nt Rumeenias) on hariduseelarve (mida on kohandatud ostujõuga) väiksem kui ELi keskmine, nagu seda teeb ka Prantsusmaa, kuigi riik kulutab haridusele suurema osa SKPst kui ELi keskmine. Need riigid seisavad koolihariduse rahastamisel silmitsi eriliste probleemidega, mis on tingitud kas madalamatest majandustulemustest või üliõpilaste arvu suurenemisest. Need üliõpilased on ELi tulevik. Vähemate üliõpilaste ja suurema majandusliku tugevusega riigid peaksid kaasrahastama „keerukamate“ riikide projektipõhiseid programme. Näide: koolihoonete liftide rahastamine kaasamise eesmärgil, koolibusside rajamine maapiirkondades või rahaline toetus õpilasvahetust teha soovivatele koolilastele. (2018. aasta arv)

Suurendame Euroopa diplomaatilist rolli maailmas – „Piirkondlike organisatsioonide liit“

MERCOSUR, Aafrika Liit, ASEAN, Sectsco... Viimastel aastatel on moodustatud mitu uut ja huvitavat piirkondlikku organisatsiooni. Üha enam globaliseeruvas maailmas oleme üheskoos tugevamad kui üksi. Need rühmitused saavad aastate möödudes üha rohkem volitusi ja muutuvad seega üha olulisemaks partneriks. Kaubanduslepingute ja julgeolekukoostöö üle peetavad läbirääkimised ei toimu enam kahepoolsel tasandil riikide ja ELi vahel, vaid piirkondlike organisatsioonide vahel.

Selline nähtus on uus nähtus ja olemasolevad diplomaatilised struktuurid ei suuda sellega toime tulla. Näiteks ÜRO, kes ei saa anda piirkondlikele organisatsioonidele läbirääkimiste raamistikku, sest see on kavandatud üksikute riikide vaheliseks koostööks ja näitab, et reformimine ei ole võimalik.
Euroopa
Liidul on võimalus kasutada oma diplomaatilisi oskusi, et algatada „piirkondlike organisatsioonide liidu“ loomine rahvusvahelisel tasandil. See mitte ainult ei aseta seda tagasi maailma tasandile, vaid näitab samal ajal autonoomsust sellise suure organisatsiooni käivitamisel.

Mida arvate sellest ideest? Kas see on lihtsalt unistav või mõttekas? Milliseid eeliseid ja puudusi näete selles ja mis oleksid teile piirkondlike organisatsioonide liidus olulised? Ootan huviga Teie märkusi.

Erinevalt teistest diplomaatilistest esindustest, millel on selgelt määratletud poliitika ja mis toetavad oma ideaalide saavutamist, ei ole ELi diplomaatiline esindus seni seda tava diplomaatiliste esinduste puhul järginud. EL peab loobuma kartusest minna vastuollu ühe või kahe oma liikmesriigiga ning omama tugevat välispoliitikat, mida nad ilmutavad jõuliselt ja sihikindlalt teiste diplomaatiliste esindustega kohtudes.

EL vajab ühendatud ELi sõjaväge. See säästaks ressursse ja raha, mida saaks uuesti investeerida majanduse muudesse osadesse, kuid tugevdaks ka seda, kuidas maailm näeb ELi ja selle ühtsust. Kolmandate riikide provokatsioonide vähendamine.

Kui ELi võetakse vastu rohkem Euroopa riike, võib see mõnele liikmele koormata jah. Kuid nende vastuvõtmata jätmisest tulenev koormus on palju suurem. Lihtne ökonoomika on teada, et suurem turg toob kaasa suurema majandustoodangu, kuid lisaks majanduslikule õigustusele on see sama lihtne kui sõprade oma. Suurelt jaolt ELi-meelsete riikide vastuvõtmine peaks olema prioriteet, enne kui nad satuvad Venemaa või Hiina kätesse.

EL peaks tegema rohkem Bosnia ja Balkani riikide jaoks üldiselt, püüdes rohkem teavitada laienemise tähtsusest. Seepärast peaks see kaasama asjaomaseid noori ja muutma nad Balkani riikide saadikuteks, et võimaldada igal ELi liikmesriigil mõista, kui oluline on Balkani riikide kaasamine.

EL peaks seisma vastu inimeste ja riikide vastu, kes ei järgi rahvusvahelisi õigusakte ja lepinguid
Meil peaksid taas olema jõulisemad resolutsioonid Rusia vastu Ukrainasse tungimiseks, vähemalt seni, kuni nad lahkuvad oma imperialistlikest eesmärkidest
Me peaksime kaitsma inimesi, kes elavad Saharas, mis on omaette riik, hoolimata sellest, mida Maroko ütleb
Me peaksime tagama, et kõigil riikidel ei oleks mitte ainult „Comunist’i“ või „kapitalistlike“ riikides tuumaenergiat. Maailm ei saa olla sõjas, sest sõda tähendab kannatusi, ning esimene samm oleks tuumapommide likvideerimine
EL PEAB seisma ja MEANi rahu nii enda kui ka maailma jaoks

Euroopa Liidul peaks olema teiste riikide suhtes üks hääl, olles ühehäälne hääl, mitte 26 hääl, millel on erinevad eesmärgid, sõltuvalt nende konkreetsetest strateegiatest ja eesmärkidest. Liidu liikmesriigid ei pea vaatama oma unistust ja kogu liidu head külge.
Minu tagasihoidliku arusaama kohaselt oleks vaja töötada mitmel rindel: fiskaalliidul, nagu meil on rahaliit ning inimeste ja kaupade vaba liikumine.
Seejärel astuksime olulise sammu ja töötame föderaalses riikide liidus, jättes osa sellest riiklikust „suveräänsusest“ ning vaadeldes Euroopa Liidu tugevust.

Alates 2019. aasta augustist kuni 1. jaanuarini 2021 olin ma kaitseametnik. Selle aja jooksul istutasin puid ühes Ungari organisatsioonidest. Istutasime 1300-1600 puud 21 asulasse ühes maakonnas. Ma arvan, et tulevik peitub puude istutamises!

Alustada kõnet EList kui föderaalriigist. Ühtne välispoliitika, sõjavägi ja majandus muudaksid ELi rahvusvahelisel areenil tugevamaks ning viiksid ELi tagasi USA ja Hiina varjust tagasi esirinda.

On oluline, et ELil oleksid suhted teiste riikidega, kes ei ole liikmesriigid. Hea on aidata vaesemaid riike, nagu Süüria, rahaliselt ja praktiliselt.

Euroopa Liit peab arengumaade hariduses etendama proaktiivsemat rolli, et neil inimestel oleks parem elukvaliteet.

Sel viisil tegin ettepaneku rahastada koole ja institutsioone, mis edendavad noorte haridust arengumaades ja mis ei järgi liidu väärtusi, samuti võimalust töötada ja jätkata oma õpinguid liidus, tingimusel et nad nõustuvad Euroopa Liidu väärtustega (demokraatia, sooline võrdõiguslikkus, inimõiguste austamine jne) ning järgivad neid.

Demokraatia on kõikjal kaitsev. EL peab olema tema peamine kaitsja, kuid ta ei saa seda teha relvastamata. Autoritaarsuse vastu võitlemiseks on vaja ühist ELi sõjaväge, geopoliitilist strateegiat ja visiooni. Näib, et 21. sajandil on taas vaja toorenergiat ning kui EL ei ole valmis olema see, mida me saksa keeles nimetame „Wehrhafte Demokratieks“, ei saa ta kaitsta Hiina, Venemaa ja teiste taoliste eest.

Tugevdada sidemeid arengumaadega investeeringute ja ülikoolide koostöö kaudu. See tõstab ELi positsiooni maailmas.

Teatavatele Balkani riikidele ning Ukrainale ja Gruusiale tuleks anda Norraga sarnased lepingud, kuid täisliikmeks saamise nõuded peaksid olema veelgi rangemad. Me peame peatama veel ühe Ungari sisenemise.

Usun, et Euroopa Liidul on diplomaatias oluline roll tänu võimele sõlmida lepinguid teiste organitega kogu maailmas. Seepärast usun, et peamised väärtused, mida liit peab kaitsma, on solidaarsus, koostöö ja kaasamine küsimustes, kus Euroopa Liit saab aidata tagada rahu ja heaolu maailmas.
Seoses sellega, millele ELi välispoliitika peaks keskenduma, nagu ma eespool märkisin, on vaja, et liit sekkuks kõikidesse erinevatesse lepingutesse, kuna Euroopa Liidu rahvusvaheline osalemine mõjutab kogu maailma, seega on väga oluline, et iga lepingu mõju oleks positiivne nii Euroopa kui ka ülejäänud maailma jaoks.

1. Euroopa peab oma minevikku uuesti vaatama, kuid ei tohi selle tsivilisatsiooni või sõjaohus püsida. Eesmärk on teha kindlaks selle juured ja olla jätkuvalt esirinnas väärtuste ja ühiste intellektuaalsete kaupadega, mis ületavad piire ja muid tõkkeid. See hõlmab Euroopa kultuuri, maastike, väärtuste, elustiili jms pidevat edendamist ja märgistamist.
2. EL leiab oma tugevuse uutes valdkondades ja mõõtmetes üleilmastuvas ühiskonnas. Olge tulevikku suunatud, juhike rohelist üleminekut, digiüleminekut, rahvatervist ja palju muud. Omada keskset sõnaõigust standardite koostamisel ja olla eeskujuks sellise renoveerimise juhtimisel.
3. EL peab uurima ja taastama turvavõrgu, millele ta on siiani tuginenud. See hõlmab peamisi ja arenevaid julgeolekuaspekte, projekte, partnerlusi ja strateegilisi prioriteete.
4. EL on alati kokku puutunud läänega idas. Ta peaks kindlaks tegema oma rolli vahendaja, vahendaja ja lepitajana ülemaailmsel areenil. EL ei peaks püüdma kinnistada oma tugevat mõju, vaid pigem taktikaliselt välja töötama diplomaatilisi strateegiaid ja looma ühtsuse, mis on puhvertsoon tulevaste vaidluste lahendamiseks, konfliktide ennetamiseks ja läbirääkimisteks.

Euroopa Liit peaks järk-järgult laienema Balkanile ja Ukrainasse

EN:
EL peab järk-järgult suhtlema Balkani riikide ja Ukrainaga

Euroopa Liit peab lõpuks võtma vastutuse ja tegutsema Euroopa Liidu liikmesriikide ees. Türgi Vabariik okupeerib minu kodumaad ebaseaduslikult ja sellega seoses ei ole midagi tehtud. Me vaid vaatleme kõiki provokatiivseid meetmeid, mida Türgi Küprose, Kreeka, Armeenia, Süüria jne suhtes võtab, ning midagi ei tehta. Euroopa Liit on muutumas ideeks, mis ei täida oma poliitikat ja eesmärke

EL peaks viima ellu keskkonnateadlikku välisriiki
poliitika, kasutades oma arengukoostöö vahendeid kolmanda isiku abistamiseks
riigid kliimamuutuste vastases võitluses (töötajate koolitamine,
ringlussevõtutehaste rajamine riikides, mis on importijad
plast – et vältida nende sattumist prügilatesse või meredesse –
jne). Lisaks on Vahemeri kõige reostunud meri
maailm ja EL peaksid selle probleemi lahendamiseks rohkem pingutama. Ό #StandForSomething

EL peaks toetama hispaania keelt, millest peaks saama ka Euroopa Liidu töökeel. EL peaks tugevdama suhteid hispaania keelt kõnelevate ja portugali keelt kõnelevate riikidega, kuna kokku moodustavad nad rohkem kui 1000 miljonit inimest. Stabiilsus ja demokraatia Ladina-Ameerikas peaks olema ELi prioriteet, mis peaks seadma kaubanduslikult esikohale need riigid, kes lähenevad Euroopa standarditele. EL peaks rahastama olulisi infrastruktuure, mis suurendavad Ibero-Ameerika piirkonna lähenemist. Me ei tohi unustada Atlandi ookeani lõunaosa; EL peaks toetama selliseid piirkondlikke integratsiooniprotsesse nagu SICA ja soodustama suuremat piirkondlikku koostoimet Ladina-Ameerikas. Ό #StandForSomething

EL peaks andma rahalisi vahendeid ja tehnilist abi nendele Vahemere piirkonna riikidele, kes võtavad kasutusele demokraatlikke mudeleid, nagu Tuneesia. Ό #StandForSomething

ELil oleks hea mõte etendada suuremat ülemaailmset rolli majanduslikes, diplomaatilistes ja kultuurilistes aspektides. Eurooplastena peame muutma oma kohaloleku maailmas nähtavaks ja otsustavaks. Seetõttu on väga oluline edendada suhteid nii meie liitlastega ELis kui ka väljaspool ELi ja NATOt ning riikidega, kus meil on vaja oma suhteid tihendada.

Näiteks võib noorte vahetuste julgustamine kogu maailmas olla suurepärane idee. Selleks peaks EL premeerima inimesi, kes paistavad silma mõnes valdkonnas, näiteks: Akadeemilised märkmed, kodanikumärkmed või huvi õppida tundma riiki, kellega seda teavet vahetada.
Teisest küljest on Euroopa Liidul programmid Erasmus ja Erasmus+
, mis on minu ideega sarnased, kuid EL võiks teha selliseid uusi vahetusi kõigi 27 liikmesriigi kodanikega, andes neile samasuguse majandusliku olukorra ja võttes seda arvesse, et kõik inimesed saaksid seda projekti ellu viia.

Samuti peab EL laiendama oma kohalolekut humanitaar- ja sotsiaalabi vajavates riikides ning kohtades, kus rikutakse inimõigusi.

Lisaks peab EL edendama oma rahvusvahelisi suhteid, edendades välismaal töötamist, eelkõige noorsootööd. Me peame olema oma väärtustega lühikesed ja kaitsma neid teiste rahvaste eest. Selleks ei tohi me lasta oma liidu ees tragöödiaid või väljapressimist ning seetõttu peame edendama suhteid oma liitlastega, et vältida traagilisi olukordi nii ELis kui ka maailmas. See, mis juhtub väljaspool ELi, mõjutab meid ja seega peame võitlema oma õiguste ja väärtuste vastu, mida me oleme esindanud üle 50 aasta.
Alsop
promoting information in the classroom about other nations, subjects of international discussion või moving from other nations in history võib olla Euroopa kodanikele veel üks suurepärane idee õppida tundma teisi kultuure ja riike, õppides meie minevikust, olevikust ja tulevikust.

Lisaks peaks EL kaaluma suhete edendamist tärkava turumajandusega riikidega ja nende arengu toetamist, tingimusel et austatakse kõigi kodanike õigusi. Lisaks tuleks nendes uutes arenevates piirkondades edendada keskkonnahoidlikku arengut, et vältida keskkonnakatastroofe.

Täname Teid hea päeva eest.

Globaliseerunud maailmas, kus Hiina ja USA dikteerivad maailmaküsimusi, peaks EL püüdlema üha tihedama liidu poole, mis lähemas tulevikus asuma konföderatsiooniks. Me oleme üheskoos tugevamad. Ainuüksi Saksamaa või Prantsusmaa on maailmaareenil tähtsusetu, rääkimata minu Horvaatia riigist. Kuid üheskoos saaksime kujundada parema maailma, me saaksime pidada läbirääkimisi Hiina või USAga võrdsetel alustel. Kujutage ette kõiki probleeme, mida saaksime üheskoos lahendada.
Meil on lipp, hümn. Nüüd on aeg Euroopa konföderatsiooni jaoks.

Euroopa Liit võib haarata maailma kõige võimsama ja kõige rõõmustavama riigi!
Peame oma liikumisi suunama!

See peab suutma luua Euroopa superriigi, mis võimaldab meil saavutada parema konkurentsipositsiooni teiste jõudude ees.

Sõjaline liit lisaks Euroopa Majandusliidule ja tugevamad institutsioonid, mis ulatuksid kaugemale riikide vaba aja veetmisest, mis võimaldaks Euroopat ühendada.

Prantsusmaal on julgeoleku ja rahvusvahelise esindatuse küsimus olnud ja on alati olnud väga oluline. Seetõttu investeerib Prantsusmaa suuri varasid oma armeesse ja diplomaatilisse võrgustikku. Prantsuse rahvas ei ole kriisi ajal eurooplane (Maastrichti tulemused). Vaja on Euroopa armeed, mida rahastataks, varustataks ja mis koosneks 27 liikmesriigist ning millel oleks selge ja kiire poliitiline juhtroll: Selle armee kasutamise ja ELi välispoliitika üle otsustavad 4 suurimat riiki. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid vajavad julgeolekut, kuid Samicideel puudub, neil riikidel ei tohiks olla vetot ELi sõjaliste ja poliitiliste otsuste suhtes. Soovides veenda kõiki (miks Sloveenial oleks sama võim kui Prantsusmaal?) ning keeldudes aktiivsest diplomaatiast prantsuse keeles, hakkab EL järk-järgult surema. Kui Prantsusmaa lahkub liidust julgeolekukaalutlustel ja lahkub sealt, sureb EL ja idapoolsed riigid on suures ohus.
Loobume Lissaboni otsustusprotsessist ja võtame vastu süsteemi, milles ajalooliselt võimsad riigid otsustavad. Tänased Euroopa diplomaadid on vaipkatted, Erdogan mõistis seda...

Ühendada sekkumisjõud ja ühine eelarve, et taastada pidevad piirid Euroopas. Spetsiaalse immigratsioonivastase politsei
loomine ja iga ebaseadusliku isiku tabamine, et saata ta tagasi väljaspool meie liivakivi või jõu piire. Pidada
ebaseaduslikku sisserännet Euroopas kuriteoks.
Luua merevägi kogu Euroopas, et peatada mere kaudu toimuv rände sissetung.
Tagandada inimõigused kui üldine aluspõhimõte liidu liikmesriikidest.
Inimõiguste kohtu kaotamisega peab iga riik säilitama kontrolli oma õiguse ja seaduste üle.

Saage sellest võimalikult kiiresti osa.

ELil on juba tugev alus usaldusväärse partnerina oma ida- ja lõunanaabruse poliitika kaudu. Paljudes sektorites on aastate jooksul palju ära tehtud ning kulutatud palju rahalisi ja humanitaarressursse. Seda arvesse võttes arvan, et EL võib nendes piirkondades veelgi suuremaks saada. Sooviksin näha, et ühine välis- ja julgeolekupoliitika oleks konkreetsem ja tõhusam, et teha koos riikidega õigeaegseid ja tulemuslikke otsuseid. Arvan, et EL võib olla selles küsimuses oma seisukoha edendamisel konkreetsem ja isegi nõudlikum.

Me peaksime nõudma ettevõtete suuremat läbipaistvust tootmisliini igas etapis. See aitaks inimestel aru saada, mida nad tarbivad, ja teha ostude tegemisel teadlikke otsuseid. See teeniks seda suurt ELi väärtust, milleks on vabadus ja juurdepääs teabele. Lisaks võimaldaks see igal riigil täielikult informeerituna tõhusalt reguleerida oma impordipoliitikat.
Mõned ettevõtted osalevad (teadlikult või mitte) sunniviisilises töös, kaasaegses orjuses ja inimkaubanduses. Seejärel suurendaks see inimväärikust kogu maailmas. Lisaks võimaldaks see Euroopa Liidule suuremat paindlikkust jätkusuutlikuma maailma ülesehitamiseks võetavates meetmetes.

Lugupeetud,
ma arvan, et Euroopa Liidu loomine oli suurepärane idee, kuid tegelik struktuur ei ole piisavalt tugev, et olla maailmale ja isegi selle liikmetele avaldatava mõju seisukohast väga tõhus. Näib, et mõne liikme arengutaseme vahel on suured erinevused. Vaadake näiteks Rumeeniat ja seejärel Saksamaad. Euroopa Liit teeb mõned viitedokumendid, kuid need on harva kohustuslikud. Riigid on selle koalitsiooni jaoks liiga sõltumatud. Lühidalt öeldes arvan, et on hea teha samm edasi selle ideoloogia suunas ja luua Ameerika Ühendriikide eeskujul tõeline Euroopa Ühendriigid. See tähendab, et tegemist peab olema eelkõige föderaalseadusega, see peab olema euroopalik keel, ainulaadne majandus, õigus, põhiõiguste põhiseadus jne. Nii nagu Ameerika Ühendriigid. See peab olema range valiku põhjus, miks me soovime ohutut elupaika, olulist elukvaliteedi paranemist ja tõelist arenguteed. Te ei saa midagi teha poole võrra. Te teete seda õigesti või ei tee seda üldse. Teeme Euroopa võimalikult suureks. Ühendame end reaalselt.
Ilusat päeva!

Euroopa Liidust peaks saama föderatsioon.

1. Ühtne hääl välispoliitika tasandil.
2. Ainus peaminister.
3. Esimees

Palun teavitage tulevasi komisjoni, parlamendi või nõukogu presidente diplomaatilisest järjestusest, mis neil on ametlikul visiidil teise riiki, et vältida kurbulikke olukordi, nagu juhtus Türgis, kus esimees vaidlustati pigem isikliku huvi kui tegeliku järjestuse alusel. See oli tõeliselt piinlik

Palun peata taaste- ja vastupidavusrahastu embargo, mille te seate liikmesriikidele nagu Poola või Ungari. Inimesed kogu Euroopas kannatavad pandeemiate tõttu ja te otsustasite mõnda neist poliitilistel põhjustel mitte aidata. See on peatunud. Lõpetada kiusamine ja õõnestada valitsusi, kes sa ei meeldi. Inimesed hakkavad neid ajahetkel muutma. Olge viisakas, et oodata demokraatlikku muutust, lõpetada poliitiliste tegevuskavade jõuline edasilükkamine, lõpetada inimeste diskrimineerimine ELis poliitiliste küsimuste alusel vähemalt siis, kui meid tabab loodusõnnetus!

Tere,

et võidelda ELi-vastase võitluse vastu, teen ettepaneku, et Euroopa Komisjon rakendaks Euroopa passi, mida saavad taotleda kõik ELi kodanikud. Sel viisil näeme eeliseid ELi kodanikena. Usun, et 20-30 aasta jooksul on inimesed kõikjal Euroopas rohkem kui üks inimene.
Suur tänu!

Me peame tegema ELi kättesaadavaks kõigile riikidele kogu maailmas. Võib-olla soovib Austraalia sellega ühineda. Või Jaapanis. Miks mitte?!! Nagu kõik ettevõtjad, peame oma mudelit laiendama. Me peame panema oma jalajälje kõikjale, kus see on võimalik, vastasel juhul Hiina või Venemaa seda teeb. Paljud Euroopa riigid (EL või mitte) on juba peaaegu (kui mitte täielikult) nende kahe väe poolt võitnud.

ELi ainulaadseks muudab asjaolu, et ta esindab mitmeid riike, millel on silmapaistev kultuuriline rikkus. Need riigid on nii erinevad, kuid nad on siiski üks ja sama eesmärk – elada rahus. Kuna EL on olnud ainus sellise mitmekesisusega liit, peaks ta olema eeskujuks ülejäänud maailmale, õpetades neid üksteist aktsepteerima ning austama nende klassifikatsioone ja religiooni.

Euroopa Liit peaks etendama aktiivsemat rolli demokraatia ja inimõiguste eest võitlemisel kogu maailmas. See hõlmab tugevamat suhtumist autoritaarsetesse režiimidesse, nagu Hiina ja Venemaa.

EL ei investeeri piisavalt ELi.
Liiga paljud nn vana liidu ettevõtted teenivad näiteks Aasiasse tehtud investeeringutest ilmset kasumit.
Suurendada nn asjaolusid Ameerikas ja Aafrikas.

ELil on väga head standardid ja eeskirjad. Kahjuks on meie elu heast eesmärgist hoolimata üsna erinev. Sööme ebaseaduslikult orjatöölistega püütud kala. Impordime veiseliha/villa piirkondadest, kus ELi standardeid ei kohaldata. Impordime ELis keelatud ainetega töödeldud banaane. Me veame hoolikalt ja valikuliselt kogutud prügi vaestesse Aafrika või Aasia riikidesse. EL peaks rääkima ja vastutama kahju eest, mida meie eluviis maailmale põhjustab.

Kooliharidus on üks olulisemaid etappe meie elus, mis mõjutab selle kutsealast ja sotsiaalset osa. Seetõttu on oluline mitte peatada selle valdkonna parandamist, jäädes ülemaailmsetest suundumustest maha, kui soovime kasvatada tulevikupõlvkondi, mitte minevikku.
Hariduses otseselt osaleva üliõpilasena on mul kolm ideed, kuidas seda parandada:

1. Programmi „Leader in Me“ loomine koolides.
„Meie juht“ on terve kooli ümberkujundamise mudel ja protsess, mis on välja töötatud koostöös haridustöötajatega ning mis annab õpilastele 21. sajandil edu saavutamiseks vajalikud juhtimis- ja eluks vajalikud oskused. See põhineb isikliku, isikutevahelise ja organisatsioonilise tõhususe põhimõtetel ja tavadel ning jõulisel eeldusel, et igal lapsel on ainulaadsed tugevad küljed ja võime olla eestvedaja. Edukas näide Ukrainas asuvast „Leader in Me“ haridusasutusest on Novopecherska kool. Lisateavet selle kohta leiate siit:
https://novoshkola.com.ua/en/philosophy
https://www.leaderinme.com/
2. Sekundaarse toorme kohustusliku sorteerimise kehtestamine koolides.
Rääkimine keskkonna säilitamise tähtsusest bioloogia õppetundides ei ole piisav. Lastel tuleb juba varasest east edasi arendada teadliku ja nõuetekohase jäätmekäitluse kultuuri.
3. Rohkem teadusuuringuid – vähem teooriat.
Loodusteadusi ei tohiks õppida raamatutest! Eksperimentide ja teadusuuringute läbiviimine annab võimaluse paremini mõista teaduse olemust ja motiveerib neid hilisemas elus uurima.

Viimastel aastatel oleme olnud teadlikud ELi jätkuvast blokaadist oma rahvusvahelistes suhetes, eelkõige seetõttu, et selles valdkonnas on vaja saavutada ühehäälsus. Lisaks asjaolule, et see mehhanism aeglustab märkimisväärselt ELi otsustusprotsessi välispoliitikas, toob ühehäälsus esile jätkuvad lõhed liikmesriikide vahel, tekitades paljudel juhtudel mulje tugevast ja ühtsest EList. Seetõttu leiame, et tuleks teha edusamme kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise suunas. Seda

mehhanismi kasutatakse juba muudes väga olulistes küsimustes ja see toimib sujuvalt ning seetõttu leiame, et välispoliitikas ei peaks see teisiti olema. Lisaks nähakse ELi lepinguga ette võimalus kasutada kvalifitseeritud häälteenamust ilma reformi vajaduseta sillaklausli (ELi lepingu artikkel 31) kaudu, välja arvatud sõja- ja kaitsevaldkonnas. Teiselt poolt võib riik, kes leiab, et tehtud otsus kahjustab teda oluliselt, alati kasutada samas artiklis sätestatud nn hädapidurit. Selleks et vältida viimati nimetatud mehhanismi muutumist vetoõiguseks, teeme ettepaneku, et selle kasutamist peaksid piirama konkreetsed asjaolud.

Lõpuks väidavad ühehäälsuse pooldajad, et see on ainus viis, kuidas väikesed riigid saavad kaitsta oma riiklikke huve ja saavutada kõigi ühehäälne seisukoht. Esimese puhul aga pakub Euroopa Liidu leping meile võimaliku lahenduse, nn konstruktiivse hääletamisest hoidumise, ning teise puhul peame mõtlema sellele, et hea vastuse saavutamine 25 häälega on parem kui 27 häälega seisukoha saavutamine, kuid see

ettepanek on loodud Euroopa Liidu tulevikku käsitleva foorumi x algatuse „Team Europe“ raames.

Nagu Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel hiljuti oma intervjuus märkis, „peab muretsema maailma üks suurimaid majandusjõude, nagu Euroopa Liit, demokraatlik võim, millel on äärmiselt tugevad väärtused, kahekümne seitsmest rahvusest koosnev sõjaline võim, mis ei suuda Ameerika Ühendriikide toetuseta iseseisvalt tagada vajalikku abi oma kodanike ja neid toetanud afgaanide evakueerimiseks“.
Lisaks, arvestades Prantsusmaa väljatõstmist AUKUSe kokkuleppest, kuid eelkõige Euroopa Liidu kui terviku väljatõstmist kui ärevusttekitavat üleskutset.
Euroopa Liit on kogu maailmas eeskujuks inimõiguste, sotsiaalsete, kliimamuutuste, demokraatlike, poliitiliste ja muude küsimuste valdkonnas. Meie positsioon ja mõjuvõim maailmas on siiski küsitav.
Võttes arvesse kahte peamist ülemaailmset jõudu – Ameerika Ühendriike ja Hiinat –, peaks Euroopa tekkima, kuid enamasti kinnitab end ka iseseisva ülemaailmse jõuna.
Seega, nagu Josep Borrell mainis, tugevdaks NATOt täiendav ELi armee loomine meie strateegilist võimu ja positsiooni maailmas USA ja Hiina vahel.
Kümme või kakskümmend aastat tagasi ei oleks olnud võimalik mõelda ühisele ELi armeele, kuid nüüd, kui näeme Talibani ülevõtmist Afganistanis või Austraalia, Ühendkuningriigi ja USA vahelist AUKUSe kokkulepet, peaks ELil olema oma sõltumatu armee ning ta peaks olema vastutav ja valmis tegutsema ja end kaitsma, kui USA või NATO ei ole siin.

Euroopa Liit peab tagama kõigi liikmesriikide harmoonilise arengu, et nad oleksid ühel ja samal tsivilisatsiooni tasandil. EL peab olema aktiivsem seaduste rakendamisel, et ennetada korruptsiooni, hinnalangust, saastet, vaesust ja noorte hariduse puudumist. Hästi tasustatud töökohtade loomine, riigi garanteeritud korralik pensioniskeem ning toodete ja teenuste kvaliteet.

Herramienta konstruktiivne hoidumine ÜJKPst. ELi

kaitsmine on üks Euroopa integratsiooniprojekti lahendamata teemasid. Liikmesriigid on praegu jagunenud Euroopa-meelseteks ja Atlandi-ülesteks, sest me teame, et Euroopa kaitsmine on üksnes NATO ülesanne. Üha enam riike toetab siiski ELi kaitsva strateegilise autonoomia tugevdamist. Siin pakume välja

Euroopa kaitse, mis tähendab, et Euroopa peaks edendama oma strateegiaid, ilma et peaks otseselt lootma oma Ameerika partnerile. Lisaks sellele on kõik see NATO oluline liitlane. NATOga edendame

me palju kaitstud mitmepoolsust ning mõistame, et see organisatsioon on jätkuvalt meie kaitse alus ning et meie partneritega tehtav koostöö peab olema sujuv ja seda tuleb parandada. Usume siiski, et praeguses olukorras peaks Euroopa liikuma edasi oma huvide ja väärtustega, vähendades seeläbi oma sõltuvust kolmandatest riikidest.

Seepärast usume, et praeguses olukorras peab Euroopa liikuma edasi oma kaitsva strateegilise autonoomia arendamisel ning et Euroopa on ise see, kes kaitseb oma huve, ilma et ta toetuks teistele. Seetõttu teeme ettepaneku kasutada rohkem nn konstruktiivset hääletamisest hoidumist (ELi lepingu artikli 31 lõige 1), mis erinevalt kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisest näeb ette võimaluse kasutada seda sõjalistes või kaitseküsimustes. Meie arusaam sellest, et see on parim mehhanism, on

tingitud sellest, et me teame, et ühehäälsus peab jääma valdavaks reegliks. Me ei nõua suveräänsuse üleandmist institutsioonidele. Me lihtsalt ütleme, et riigid, kes soovivad selles mõttes rohkem integreeruda, saavad seda teha, kahjustamata neid, kes seda ei soovi, millised liikmesriigid võidakse jätta kõrvale, ilma et see takistaks ülejäänud riikide arengut.

Lisaks seisame me silmitsi asjaoluga, et üks selle meetodi peamisi etteheiteid on see, et see ei vii 27 liikmesriigi ühehäälsele vastusele, kuid see on mehhanism, mis võimaldab meil kiiresti ja tõhusalt tegutseda, ning kui vastuvõetud otsused peaksid lõpuks andma häid tulemusi, ühineksid lõpuks need riigid, kes algselt ei soovinud algatuses osaleda.

Lõpetuseks toetame kõrge esindaja Josep Borrelli sõnu, kus ta küsis intervjuus üsna õiget retoorikaküsimust, milles öeldakse: „Kas olete mõnikord parem aktsepteerida kiire avalduse esitamist 25-le sisuliselt, selle asemel et oodata mitu päeva madalaima ühise nimetaja avalduse esitamist 27-le?“.

need ettepanekud on loodud Euroopa Liidu tulevikku käsitleva foorumi x algatuse „Team Europe“ raames.

MEJOR Papel for THE HIGH representant.

ELi infrastruktuur on väga keeruline, täis akronüüme ja äärmiselt bürokraatlik. EL teeb välispoliitilisi otsuseid aeglaselt ja seda probleemi süvendab veelgi asjaolu, et isegi juhul, kui ELil on ühtne sõnum, räägib ta mitmel häälel. Euroopa

Liit ei ole riik ja seetõttu ei saa me väita, et selle juhtidel on samad funktsioonid kui siis, kui nad oleksid riigijuhid. Me teame, et ELil on eriomadused ja seega tuleb tema seisukohti neile kohandada, kuid me usume, et on aeg astuda samm edasi ja tugevdada ühe oma juhi, käesoleval juhul kõrge esindaja rolli.

Põhimõtteliselt peaks esindamise eest vastutama kõrge esindaja Josep Borrell, kes tegutseb Euroopa Ülemkogu nimel ja alluvuses ning on omakorda komisjoni asepresident. Euroopa Liidu lepinguga antakse siiski Euroopa Ülemkogu eesistujale liidu välisesindatus ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimustes, „ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi“. Komisjoni president Úrsula von der Leyen esindab omalt poolt ELi ka rahvusvahelistel kohtumistel ja tippkohtumistel, nagu G20, ning on mitu volinikku, kellel on pädevus välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas.

On tõsi, et ELL annab kõrgele esindajale pädevuse, mis on komisjonil välissuhete ja liidu välistegevuse muude aspektide koordineerimise valdkonnas. Selline kooskõlastamine ei toimu siiski alati kõige asjakohasemal viisil. Seetõttu teeme ettepaneku täpsustada pädevuste jaotust ja seda täielikult rakendada, kuna see oleks oluline samm ühismeetmete tõhususe parandamisel ja igal juhul ühise välis- ja julgeolekupoliitika tegevussuundade määratlemisel.

Lisaks toetame vajadust tugevdada juba kõrgele esindajale omistatud kahetist olemust. See juht on väga oluline, sest lisaks komisjoni asepresidendile on ta välisasjade nõukogu eesistuja, kes esindab institutsiooni, mis on rohkem huvitatud ELi üldistest huvidest, ja teist institutsiooni, mis keskendub rohkem liikmesriikide huvidele.

EL peab oma esinduses edasi liikuma ning kui kolmas riik soovib temaga suhteid luua, peaks ta seda tegema institutsiooniga, mis esindab ELi tervikuna, mitte 27 riigiga. Sellega seoses ei taha me öelda, et riikide huvid tuleks kõrvale jätta – tegelikult ei tohiks me kunagi propageerida strateegiat, mis kahjustab ühte 27st, vaid selleks on meil kõrge esindaja, kes vastutab strateegiate koordineerimise ja kõigi huvide tagamise eest. Eespool toodut

silmas pidades teeme ettepaneku vähendada Euroopa Ülemkogu eesistuja esindusrolli nii, et ELi välisesindatuse eest vastutaksid need institutsioonid, kes esindavad ELi tervikuna, mitte Euroopa kiirreageerimisrühmad.

Need ettepanekud on loodud Euroopa Liidu tulevikku käsitleva foorumi x algatuse „Team Europe“ raames.

Kust Euroopa pärit on? Kui suur see on? Kas see piirdub 27 riigiga, mis moodustavad Euroopa Liidu?
Selleks et tulla toime uute üleilmsete probleemidega (Hiina majandusmängud, USA sõjalised mängud maailma eri paikades), peaks Euroopa otsima oma juuri ja minema kaugemale sellest, mida Lääne-Euroopa tähendab. Eurooplased on ka norra, malta ja iirlased, venelased, prantslased ja ukrainlased, sakslased, tšehhid ja itaallased, rumeenlased, leedulased jne.

1.Euroopa Liit peaks muutma oma poliitilist struktuuri Euroopa Ühendriikides

2.Euroopa Parlamendil peaks olema põhiseadus, kõrgeim seadus ja täieõiguslike volitustega valitsus.

3.Euroopa Liidul puudub sõjaline strateegia.

4.Ignoringi riigid, nagu Ukraina, Valgevene ja Venemaa, on strateegiline viga ainuüksi seetõttu, et nad ei ole 100 % demokraatlikud.Euroopa kontinent on suur... isegi Türgil on ELi territoorium.

PS: Kui Euroopa Liit ei ajakohasta ega restruktureeri järgmistel aastatel, ei piisa peamiste rikaste riikide majanduslikust tugevusest, et meid koos hoida.

Vajame viisavaba režiimi Iirimaa ja Ukraina vahel. Alates 2017. aastast võivad ukrainlased reisida viisavabalt kõikidesse ELi riikidesse, välja arvatud Iirimaa. Samal ajal ei ole Iiri kodanikel probleeme Ukrainasse sisenemisega. See ei tundu õiglane. Peaksime parandama kahe riigi vahelist koostööd ja tugevamaid suhteid, lihtsustades reisimist.

Ukrainale, Gruusiale ja Moldovale tuleks anda selged liikmelisuse väljavaated ja kriteeriumid. Praegu ei ole idapartnerluse algatus nende riikide jaoks piisav, sest neil on juba assotsieerimislepingud ja koostöö eri mõõtmed. Minu arvates on nad juba ära kasutanud kõik selle partnerluse võimalused. Seega on äärmiselt oluline reformida idapartnerluse algatust ja eristada riike, kes soovivad saada ELi liikmeks, ja riike, kes on rahul praeguse partnerluse tasemega. Olen kindel, et sellest saavad kasu ühelt poolt Ukraina, Gruusia ja Moldova ning teiselt poolt EL.

Tagada ELi tegevuse nähtavus välismaal.

Silmatorkav näide sellest, et EL ei ole andnud teada oma saavutustest välispartneri abistamisel, on koroonaviirusevastane abikampaania Balkani riikides ja idapartnerluse riikides. Kuigi EL investeerib miljoneid eurosid ja annetab tuhandeid vaktsiine, võidavad Venemaa Föderatsioon ja Hiina jätkuvalt teabevaldkonnas, kirjeldades oma tagasihoidlikke saavutusi kui jalga. Olukord on täpselt samasugune ametlike ELi programmide ja meetmetega, mille eesmärk on aidata teatavate riikide elanikkonda ja elanikkonnarühmi: sageli ei tea mitte ainult ELi elanikud ise, vaid ka nende sihtriikide elanikud selliste ELi programmide võimalustest. Seetõttu tekib tohutu probleem ELi edust teavitamisel rahvusvahelisel areenil. Probleemi lahendamiseks on näiteks võimalik parandada Euroopa välisteenistuse veebisaiti, sest see ei ole mitte ainult ebamugav kasutamiseks, vaid sageli puudub tõlge paljudesse ELi keeltesse. Veel üks viis probleemi lahendamiseks on koordineerida tegevust ELi liikmesriikide valitsustega, et luua ELi teatavate piirkondade elanikele suunatud teavituskampaania ELi tegevuse kohta välismaal.

Kaitsemeetme Estratégica AUTHONOMIA osas seab

ta kahtluse alla asjaolu, et EL on ülemaailmne jõud, kuid see väide piirdub üksnes majandussfääriga. Tänapäeva suured jõud (nt USA, Hiina või Venemaa) ei ole ikka veel tõsiselt võtnud tugevaid välispoliitilisi meetmeid.

Euroopa peab liikuma strateegilise kaitseautonoomia suunas. Lisaks usume, et sidemeid NATOga ei tohiks katkestada ning edusammud selles valdkonnas ei tohiks tähendada suveräänsuse üleandmist, vaid pigem suuremat koostööd ja koordineerimist 27 liikmesriigi vahel. Me peame olema teadlikud, et me ei ole riik, ja seepärast puutume me kokku veel paljude ohtudega, sest meil on lihtsam destabiliseerida.

Peame olema valmis kaitsma oma väärtusi ja põhimõtteid, isegi kui meie partnerid ei soovi meiega koostööd teha, ning see nõuab ainulaadset, selget ja kokkuvõtlikku prognoosi. Peame püüdlema selle poole, et olla rahvusvaheline osaleja, kes ei sõltu meie partnerite strateegiatest, vaid kellel on oma strateegiad. Eespool nimetatu

saavutamiseks teeme ettepaneku keskenduda alalise struktureeritud koostöö arendamisele. Sel viisil oleks meil võimalik saada kaitsevaldkonnas ülemaailmseks jõuks ja me liiguksime kohta, mis Euroopal peaks maailmas olema. Me

ei mõista, kuidas ELi riigid tervikuna kulutavad igal aastal rohkem kui sellised riigid nagu Hiina või Venemaa, kuid nende sõjaline võimekus osutub palju väiksemaks kui nendes kahes riigis. See nõuab paremat koordineerimist, kõrvaldades täielikult liikmesriikide vahelise dubleerimise sõjalises tootmises ja teadusuuringutes ning lõpetades relvaekspordi konkurentsi.

Samuti usume, et sõjalisi kulutusi tuleks suurendada 2 %-ni riigi SKPst. Seda investeeringut ei tohiks käsitada kuluna, vaid investeeringuna tulevikku ja meie julgeolekusse. Lisaks täidaksime kahetist eesmärki, ühelt poolt muuta Euroopa sõjaliseks jõuks ja teiselt poolt järgida NATO suhtes kokku lepitud miinimumi. Lühidalt öeldes tähendab see, et EL peab rohkem ja paremini kulutama Euroopa kaitsele.

Lisaks püüame parandada riikide juhtrolli alalise struktureeritud koostöö missioonidel. Me peame minema juhtivatest riikidest kaugemale ja püüdlema selle poole, et seda teeks üks institutsioon. Sel viisil ületaksime barjääri riikide puhul, kellel on kõige suuremad sõjalised võimed ja kes mängivad olulist rolli väiksemate riikide kahjuks. Lisaks oleme vastu alalise struktureeritud koostöö avamisele koostööks kolmandate riikidega, kuna see mehhanism, mis võimaldab meil liikuda oma autonoomsuse suunas, peaks jääma eranditult ELile, vastasel juhul sõltuksime taas kolmandate riikide otsustest, mis ei pea kokku langema meie enda otsustega.

Käesolev ettepanek on koostatud Euroopa Liidu tulevikku käsitleva foorumi x algatuse „Team Europe“ raames.

Euroopa Parlamendi positsiooni tugevdamine,

järgides Lissaboni lepinguga algselt seatud eesmärke demokratiseerida Euroopa Liit ja tuua see üldsusele lähemale, ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi väiksemat rolli, mis sümboliseerib demokraatiat liidus ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, tehakse ettepanek tugevdada parlamendi rolli viimati nimetatud valdkonnas, et aidata kaasa Euroopa Liidu demokratiseerimisele.

Erinevalt ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnast on Euroopa Parlament oma ajaloos üha rohkemates küsimustes läinud puhtalt nõuandvast rollist üle kaasotsustamismenetlusele, mis asetas ta nõukoguga võrdsele alusele. Lissaboni lepinguga nimetati see menetlus ümber seadusandlikuks tavamenetluseks ja kokku reguleeriti selle menetlusega „rohkem kui neljakümne uut poliitikat muu hulgas sellistes valdkondades nagu väliskaubandus, keskkond“.

Kuigi on tõsi, et see menetlus ei oleks ÜVJP valdkonnas tõhus selle peamiselt täidesaatva olemuse tõttu, usume, et on oluline, et Euroopa Parlamendil oleks selles valdkonnas ühel või teisel viisil suurem roll kui praegu, nagu see on olnud eespool nimetatud valdkondades. Seetõttu teeme ettepaneku, et Euroopa Parlamendi rolli tugevdamiseks, ilma et see piiraks suurema tõhususe ja kiiruse tagamist otsuste tegemisel ÜVJP valdkonnas, peaks Euroopa Parlamendil olema suurem roll Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames tehtud otsuste eest vastutamises.

Usume, et see muudatus aitab kaasa ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning sellest tulenevalt ka Euroopa Liidu edasisele demokratiseerimisele, täites seega Lissaboni lepingus sätestatud eesmärgid.

Käesolev ettepanek on koostatud Euroopa Liidu tulevikku käsitleva foorumi x algatuse „Team Europe“ raames.

EL peab edendama tihedamaid sidemeid Aafrika Liiduga.
Praegu on Aafrika Liidul raskusi oma võimu teostamise ja liikmete ühendamisega, kuid ta on viimastel aastatel näidanud üles kasvu ja potentsiaali. Usun, et EL peab töötama selle nimel, et anda oma eksperditeadmised ja mõjutada Aafrika Liidu edu, edendades samal ajal majandusinvesteeringuid ja kultuurisidemeid meie kahe maailmajao vahel. Ajalooliselt on ELil olnud suhteliselt saareline suhtumine kultuuri ja isegi siis, kui ta teeb koostööd USA, Austraalia, Jaapaniga jne, on ta keskendunud kõrgelt arenenud riikidele. Aafrikas toimub tehnoloogiline taassünd, kuna taskukohasem ja kaasaskantavam elektroonika muutub laialdaselt kättesaadavaks. Lisaks on Aafrika rahvaarv kasvamas uskumatus tempos ning prognooside kohaselt jõuab Aafrika rahvastik 2050. aastaks 2,5 miljardini. Seetõttu on hädavajalik, et eurooplased ei jätaks tähelepanuta mandri potentsiaali ja tulevikku, eriti kuna meil on juurdepääs kõrgelt haritud tööjõule, mida Aafrika ei ole veel samal määral arendanud. Me ei tohi unustada rolli, mida Euroopa on Aafrika ajaloos etendanud, sageli on see häbiväärne, mida me võiksime pigem eirata, kuid loodan, et maailmajagu ei ole enam olemas, loodan, et suudame teha mõned muudatused oma varasemate puuduste tõttu ja pakkuda suunavat kätt oma lõunanaabritele.
Ma arvan, et investeerimispotentsiaal on suur, kuigi mõned võivad arvata, et see on suur risk, kui EKP ja teised institutsioonid seda kindlustavad, võib see käivitada majanduskasvu ja stabiilsuse ahelreaktsiooni piirkonnas, mis on sageli lahanud ja sunnitud toetuma ekspordile, selle asemel et arendada oma siseturgu. Taristust ja muudest projektidest, nagu ülikoolid, ei oleks kasu mitte ainult kohalikele, vaid ka eurooplastele, kes kauplevad Euroopaga ja soovivad seda külastada ning mis ei võta isegi arvesse uuendusi ja läbimurdeid, mis võivad tekkida, pakkudes tohutule hulgale inimestele juurdepääsu nendele rajatistele. See viitab Stephen Jay Gouldi tsitaadile: „Ma olen mingil juhul vähem huvitatud Einsteini aju kaalust ja konvolutseerumisest kui peaaegu kindlustundest, et võrdsete talentidega inimesed on elanud ja surnud puuvillapõldudel ja higipühadel.“
Täname Teid aja eest.

Inimõiguste austamise tõhustamiseks teeme ettepaneku laiendada kogu maailmas rakendatavat inimõiguste rikkujate vastast sanktsioonirežiimi Šveitsile ja Ühendkuningriigile, kes kiitsid sarnase korra heaks juba 2020. aastal. Sel viisil külmutatakse Euroopa Liidus, Šveitsis ja Ühendkuningriigis inimõigusi rikkunud isikute valduses olevad varad ja vara ning keelatakse nende sisenemine nendele territooriumidele, kinnitades taas kogu kontinendi pühendumust nulltolerantsile nende suhtes, kes õõnestavad vabadusi ja rikuvad üksikisikute põhiõigusi, nagu on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis.

Austades nende riikide suveräänsust, oleme seisukohal, et Ühendkuningriigi ja Šveitsi lisamine ELi sanktsioonirežiimi võib olla meetme eesmärgi seisukohast väga kasulik. Seetõttu teeme ettepaneku, et kui nõukogu on sanktsioonide korra ühehäälselt heaks kiitnud, tuleks Šveitsil ja Ühendkuningriigil paluda juhtumipõhiselt hinnata sanktsioonide kohaldamist ka nende territooriumil. Sel viisil teeksid EL, Šveits ja Ühendkuningriik koostööd, et tagada ka kõigi kodanike õiguste ja vabaduste austamine väljaspool oma piire.

Lisaks võiks Euroopa välisteenistus hõlmata mehhanisme, mis hõlbustavad sanktsioonide rakendamise koordineerimist ELi partnerite poolt, aidates poliitilise dialoogi kaudu teha sarnaseid algatusi oma välispoliitika raames. Lõpetuseks leiame, et see sanktsioonirežiim, mida kasutatakse kooskõlas teiste volitustega, on väga kasulik vahend inimõigusi rikkuvate üksuste käitumise muutmiseks.

Need ettepanekud on koostatud Euroopa tiimi algatuse „foorum x Euroopa Liidu tulevik“ raames.

Lahkuge NATOst, looge ELi sõjavägi.

Levitada rahuideid ja armastust kogu maailmas.
Soossainas korporeeruv sano.
Progress ja õigus kõigile.
Inimõiguste kaitse.
Säästev areng.
Armastus

Kuigi ÜJKP missioonid ja operatsioonid annavad korrapäraselt aru ELi struktuuridele, ei lähe üksikasjalik tegevuskava (OPLAN) ja sellega seotud hindamised kodanikuühiskonnast kaugemale. Peale selle on nende tulemuslikkuse süsteemseid, põhjalikke ja tõeliselt sõltumatuid hindamisi vähe, mistõttu puudub operatsioonidel strateegia, mis määratleks selgelt ELi huvid ja prioriteedid, vajalikud ressursid ja nende kasutamise. Samuti ei ole kehtestatud hindamispoliitikat, mis hõlmaks ühise välis- ja julgeolekupoliitika missioonide hindamise metodoloogilisi vahendeid, takistades enesekriitilisust, õppimist ja vastutust, võttes arvesse, et kehtestatud hindamismeetod toetaks välishindamisi, mis omakorda suurendaks operatsioonide legitiimsust.

Lühidalt öeldes, kuigi seni läbi viidud missioonid on olnud ELi menetluste ning tsiviil- ja sõjaliste kriisiohjeasutuste järkjärgulise arendamise labor, ei ole neid kriitiliselt hinnatud. Sel viisil on eiratud demokraatlikku tegevust, mis on vajalik liidu väärtuste ja huvide järgimise tagamiseks, samuti on see raskendanud tegevuse parandamist.

Mõistes hindamisprotsesse kui peamist õppevahendit, mis aitab Euroopa Liidul mõista mitte ainult seda, mis toimib, vaid ka seda, miks ja millistel tingimustel, teeme ettepaneku töötada ÜJKP tsiviil- ja sõjaliste operatsioonide valdkonnas välja kindel ja kättesaadav hindamismeetod, tingimusel et see ei kahjusta ELi strateegilisi huve, näiteks sõjalisele väljaõppele suunatud missioonide puhul, mis aitab kindlaks teha ÜJKP operatsioonide tugevad ja rasked küljed, võimaldades seatud eesmärgi saavutada olemasolevate ressursside optimeerimisega. Täpsemalt teeme ettepaneku, et Euroopa välisteenistus töötaks iga volituse kohta välja hindamispoliitika, mis hõlmab ühelt poolt hindamisraamistikku, sealhulgas kasutatavaid põhimõtteid ja standardeid, ning teiselt poolt hindamismenetlust. Sisuliselt tagaksid need hindamised meile läbipaistvuse, mis aitaks parandada suhteid meie partnerite ja sidusrühmadega ning suurendaks meie tegevuse mõju, saavutades kavandatud konfliktilahenduse.

Näiteks pakume välja Annemarie Penn Rodi hindamismeetodi.

Ainult siis, kui on teada, kas ÜJKP viib oma tsiviil- ja sõjalisi operatsioone nõuetekohaselt ellu, saab järeldada, et EL on konfliktide ohjamisel tõhus. See suutlikkus omakorda aitaks luua ühist strateegilist poliitikat, mis võimaldaks ELil etendada suuremat rolli rahvusvahelises julgeolekus.

Need ettepanekud on koostatud Euroopa tiimi algatuse „foorum x Euroopa Liidu tulevik“ raames.

Enamik institutsioone föderaliseeritakse, nii et me saaksime toimida raskustes olevatel aegadel koordineeritult (see hõlmab ka sõjaväge). Kas üksus oleks tugev ja halvustav kliimamuutuste vastu (Qattara depressiooniprojekt ja kõrbete „rohelise armee“ metsadesse transofeerimine)

Euroopa noorte saadik Gruusias.

Gruusiast, Moldovast ja Ukrainast peaksid lähitulevikus saama ELi liikmed. Nüüd on äärmiselt oluline reformida idapartnerluse algatust. Me elame ülikiires reaalsuses, mis jätab kõik ilma paljudest võimalustest.

ELil kui piirkondlikul osalejal on oluline roll Gruusia välispoliitika prioriteetides. EL peaks idapartnerluse liikmesriikides rohkem osalema. Eelkõige tuleb assotsieerunud kolmikut rohkem toetada ja kaasata erinevate sidemete kaudu ELiga.

Noori tuleks rohkem kaasata idapartnerluse tulevikku. Neid tuleks idapartnerluse väljavaadetest ja probleemidest kuulda võtta. Gruusia valitsus peaks kaaluma noorte ideid ja nägemust Euroopa ja üldiselt ELi tulevikust Gruusias

EL peab kaitsma oma demokraatiameelseid väärtusi ja mitte pöörduma tagasi teistesse riikidesse. NATO peaks jääma tugevaks kaitsemehhanismiks, kuid seda tuleks kasutada üksnes rahu ja julgeoleku säilitamiseks oma piirides. Nagu nägime, võivad lääneriikide ja selliste riikide nagu Poola ja Ungari huvid olla erinevad. On vastuvõetamatu, et on piirkondi, mis ei edenda Euroopa väärtusi. Diskrimineerimise vältimiseks tuleb ELi õigusakte laiendada ja kohaldada kõikjal ELis. Tugevate liitlaste olemasolu on hea väärtus ning EL peaks püüdma tugevdada suhteid USA ja Kanadaga. Ideaalses maailmas peaksid kõik samade väärtuste ja mõtteviisiga riigid jääma ühtseks.

Euroopa on maha jäänud, me peame seda tunnistama, EL on lahkunud.
Samal ajal kui ühinenud riik on säilitanud oma tugevuse juba aastaid ja säilitanud oma paremuse, eelkõige digitaalvaldkonnas
Need on muutunud hädavajalikuks (GAFAd on suurepärane näide! )
Selle aja jooksul võttis Hiina aega ja suurendas pidevalt oma võimu ning muutis selle lõpuks vältimatuks, eelkõige tootmisharus.
Euroopa on „raskelt“ midagi teinud.
COVIDi kriisi ajal võimaldas see riikidel muuta forelli oma poolelt, selle asemel et tsentraliseerida vaktsiini loomist ja kehtestada eeskirjad haiguse vastu võitlemiseks.
Veelgi hullem, me sõltume.
Euroopa soovis, et see baas oleks tol ajal ühinenud riigiga konkureeriv jõud.

Peame muutma pikaajalist perspektiivi majandusliku alusega Euroopa sotsiaalvõrgustiku loomisel, et vältida teiste riikide majanduslikku sekkumist. Ning põhjalikud uuringud selle kohta, kuidas muuta Euroopa foorumiks, mis suudab konkureerida ülemaailmse jõuga, ilma et ta sõltuks täielikult teistest, ning et Euroopa saaks suhelda võrdsetel alustel.

LISADA RAPIDA JA BALCANILOR
SCHENGENI STABILIT CU RO SI BG
SOMAJ UNITAR CA BANI IN UE.CORELAT PONDERAT
ARMATA SI SEF DE STAT UE
KIIRE

Me näeme USA ja Hiina vahelise ülemaailmse vastasseisu süvenemist. Lühikeses või pikas perspektiivis on meil uus külm sõda. Kui aga EL ei pea sellises olukorras, millega meil on ka oma erimeelsused, USA poolel tingimusteta tegutsema, peab EL lõpuks tegutsema ühtselt ka väljaspool liitu. Selleks peab olema tõeline Euroopa välisminister, kes võib kehtestada riiklikul tasandil üldised suunised ja anda aru Euroopa Parlamendile. EL saab siis olla võrdsetel alustel ülemaailmne jõud.

On hädavajalik, et EL ühtlustaks oma õigussüsteemi ja rakendaks uut määrust välisinvesteeringute õiguse kohta. Välismaa, nagu ka „väljaspool ELi“, ja eriti Hiina puhul. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ELi raamistik ei kaitse Euroopa põhivarasid ega piisavalt kollektiivset julgeolekut. EL on alati olnud avatud välisinvesteeringutele, eelkõige välismaistele otseinvesteeringutele, on aeg see seisukoht läbi vaadata. Need on majanduskasvu ja positiivse dünaamika vajalik element. Nõuetekohase reguleerimise ja piirangute puudumine võib siiski ohustada riigi julgeolekut. Võtame näiteks Hiina. Meie kaubandussuhted Hiinaga on tasakaalustamata, kuna välisinvestorid puutuvad Hiina turgudel kokku märkimisväärsete piirangutega, samal ajal kui Hiina investoritel on peaaegu vaba juurdepääs ELi turule. Näiteks Belti ja Teede projekti nimel ostsid Hiina riigiettevõtted viimase paari aasta jooksul sadamaid Hispaanias, Itaalias ja Kreekas. Hiina riigiettevõtted omavad praegu kontrolli ühe kümnendiku kogu Euroopa sadamavõimsuse üle. Võib tuua palju muid näiteid, näiteks Hiina ettevõte, kes ostab Prantsusmaa maapiirkonnas suure territooriumi, mis takistab kohalikel põllumajandusettevõtetel ellu jääda. Taustauuringumehhanismis tuleks arvesse võtta mitte ainult seda, kas välisinvesteering võib mõjutada ELi ühtset turgu, vaid ka seda, kas see mõjutab mõne liikme riiklikku julgeolekut. Tuleks kehtestada mehhanismid teatavate varade väljavõtmiseks (nt Sadamad). Selge õigusraamistiku loomiseks tuleks luua riikide ja ELi huvides olevate Euroopa varade ühine andmebaas. On hea, kui on olemas tugev välispoliitika ja tugev positsioon Venemaa või Valgevenega suhtlemiseks, kuid tegemist on strateegilise veaga, mis tähendab, et välismaine võimas riik ostab hirmuga teed ELi.

Euroopa välisminister

Euroopa armee: Kulude vähendamine ja streigijõu parandamine

Suurendada arenguabi ja -koostööd
– Kaubandusleping ainult riikidega, kes austavad ELi väärtusi: kasutada majanduslikku jõudu ja mitte alandada meie standardeid.
– Saada tugevamaks osalejaks rahvusvahelises diplomaatias/konfliktides: algab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärguga.

Hello

Arvan, et paljud inimesed arvavad, et Euroopa Liit kaotab täna hoogu. USA hegemoonia ja Hiina üha jõulisema tegevuse tõttu rahvusvahelisel areenil näib Euroopa olevat nõrk või habras. Seepärast soovin näha, et Euroopa Liit „kiirendab teist kiirust“, et ta võtaks otsuseid vastu kiiremini ja üksmeelsemalt. Kui näha, et rohkem AMEMi mängitakse vaid rahvusvahelisel areenil.

Arvan, et Europa vajab Euroopa armeed.

Euroopas valmistatud toodete edendamine.
See parandab kaubandust.

meil on vaja Euroopa armeed.
Kultuuride mitmekesisus, sõjaliste meetodite täiustamine, tugevam. Rohkem luureandmeid, millel on igas riigis erinev sõjavägi, ma ei näe seda...

EL peaks karistama ELi riike, kes ei hooli kaasavusest ja põhilistest inimõigustest, kuid peaksid neid ka eelnevalt teavitama ja andma neile aega oma seadusi muuta. Samuti peaks EL püüdma kasvada koos selles osalevate riikidega ja edendama ELis valmistatud tooteid.
Teine asi on toetada noori täiskasvanuid, kes soovivad liikuda ühest ELi riigist teise, ning toetada noori üldiselt.

Euroopa solidaarsuskorpuse (Erasmus+) tüüpi vabatahtliku tegevuse projektid rohkem kui 30-le ELi mittekuuluvale kodanikule (eriti naaberriikidele). Integreerida ELi, ELi väärtusi ja vaatenurki, sest neil on õpetajad, tulevase põlvkonna juhid.
See on ELi kandidaatriikide või naaberriikide jaoks enamasti oluline.

1.Haridus on meie elu erakordne oluline aspekt.Eelkõige on vaja liikuda edasi ja areneda ühtselt (Euroopana), kas see rõhutab, mida meid OSUTAB. Teisisõnu, mis on meie ühine ajalugu? Minu mõte on, et kõigis Euroopa koolides peaks olema ühine kooliteema, mida õpetatakse ELi ajaloo ja selle panuse kohta motomaailma. Põhjus, miks ma arvan, et see importija on, on see, et nii Kreekas kui ka teistes riikides ei ole ELi esitlemine meie igapäevaelus nii silmatorkav kui vaja,
2.Euroopa vajab oma sõjaväge.Iga riik, kes kõrvaldab üksiku sõjaväe, ei ole sama tõhus kui Euroopa oma.

Omama ühist rahvusvahelist seisukohta. Jah, võttes e.u liikmesriikide seisukoha, kuid saavutades üksmeele, mida peavad väljendama kõik. E.u. peaks eeskujuks olema sellise mudeli loomine, mis võimaldab valitsetaval omandil tasakaalustada tervishoidu, haridust, õigust ja me oleme kõigi kodanike jaoks.

Ma tahan, et meil oleks tulevikus palju turvalisust. Kuna planeedil on üha rohkem inimesi, saame loota rohkematele probleemidele. Ma sooviksin, et kaitse kujundataks välja ELi liikmesriikides, kuid et see aitaks alati inimesi, kes ei kuulu ELi. Loodusõnnetuse korral peaks riik saama viivitamata toetust Euroopa fondidest ja saatma vajalikud varud. Soovin, et EL keskenduks ELi liikmesriikide kaitsmisele, kuid mitte abi vajavate riikide abistamisele.
Andrija ŠUŠNJAR 3.c

Milline peaks teie arvates tulevik välja nägema?
Me tahame tulevikus tagada rahvusvahelise julgeoleku tugevdamise, et vältida konflikte. Soovime, et EL oleks oma jõududega tõhus ja proaktiivne ning edendaks aktiivselt rahu ja lõpetaks konfliktid. Samuti soovime, et kõik Euroopa Liidu riigid oleksid võrdselt ühendatud, mitte ainult suured.
Ana Lovrinčević ja Mariata Brničević

Julgeolek JA KAITSE
Ohutus ja kaitse on ELi liikmesriikide kohustus. Kodanikud suhtuvad pooldavalt ideesse, et EList saaks vastutus liikmesriikide ohutuse eest. Euroopa Kaitseliidu loomine on võimalik. Ohutus ja kaitse on ELi tuleviku jaoks väga olulised komponendid. Minu arvates peaks ELil olema mutageensus ja kehaline kaitse, et lahendada tõhusamalt arusaamatusi ja hoolitseda paremini iga üksikisiku eest. Ohutus peaks tagama, et piiril viibivaid inimesi koheldakse eriliselt ja kontrollitakse, et vältida ohtlike ja keelatud ainete importi, eelkõige ELi liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahelistel piiridel.

Usun, et ELi liikmesriikidel peaks olema teatav autonoomia kolmandate riikide suhtes. Piiride ületamine läbi ELi peaks olema meie jaoks takistamatu, samas kui kolmandatest riikidest pärit reisijatel oleks loomulikult lubatud siseneda, kuid kontrollid peaksid olema suuremad. Kõigi inimeste õigused peaksid olema juurdunud kõigis ELi liikmesriikides. See peaks olema hästi määratletud ja kontrollitud kõigis piirkondades. Põhiliste inimõiguste ja vajaduste rikkumise eest tuleks kehtestada ranged karistused.

Meie arvates peaksid Euroopa Liidu liikmed aitama üksteist ja riike, kes ei ole selle liikmed ning keda mõjutavad loodusõnnetused, haigused ja vaesus. Nad peaksid tegema omavahel koostööd ja julgustama nende arengut. Sallivus ja kogukonnatunne viivad parema ja helgema tulevikuni.

Välispoliitika ja inimõigused on äärmiselt keeruline teema. See hõlmab ka rändajate küsimust. Ühest küljest teame me kõik, mis toimub Afganistanis ja Süürias, kui paljud inimesed põgenevad oma kodudest, otsides paremat ja rahumeelsemat elu Euroopas. Inimeste kvaliteet on see, et nad on valmis abivajajaid aitama ja seda on Euroopa viimastel aastatel püüdnud teha. Teisest küljest muudab sisserändajate massiline sisenemine Euroopasse etnograafilise pildi kujunemist. Nad põimivad Euroopasse oma traditsioone ja tavasid, mis erinevad märkimisväärselt Euroopa traditsioonidest ja tavadest. Töötuse kasvava kuritegevuse ja kirjaoskamatuse tõttu elavad nad enamasti väga kehvades naabruskondades (ghettos), kus valitsevad ebainimlikud tingimused. Nende eesmärk on murda Euroopa arenenud riikideks. Tekib küsimus, miks rändajad ei lähe lähemale riikidele, mis sarnanevad rohkem nende kultuurile nagu Katar ja Saudi Araabia.

Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) on ELi välispoliitika lahutamatu osa. EL on oma sõjaliste operatsioonide ja tsiviilmissioonide kaudu aidanud kaasa piirkondlikule ja ülemaailmsele stabiilsusele. ÜJKP on algusest peale reageerinud muutuvale piirkondlikule julgeolekuolukorrale. Sellel on olnud oluline roll kriisiohjamisel ELi vahetus ja laiemas naabruses, kuid see on ka oluline osa ELi laiemast lähenemisviisist Euroopa kaitsmisele ja suutlikkuse suurendamisele. Kuigi Lissaboni lepinguga on tugevdatud ELi kriisiohjevahendeid, on ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias seatud ELi kaitsele uus ambitsioonitase. Lisaks ÜJKP operatiivsele rollile ELi integreeritud lähenemisviisis kriisidele rõhutatakse ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias, et EList peab saama võimekam ja tõhusam kaitsevaldkonnas tegutseja. Selliste algatuste nagu Euroopa Kaitsefondi, kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise ning ELi operatsioonide ühtsema rahastamise ja suutlikkuse suurendamise jõupingutuste eesmärk on toetada ELi strateegilist autonoomiat ning Euroopa kaitsetehnoloogia ja -tööstuse baasi. Väljaspool ELi toimuva ja Euroopas toimuva vahel on tugev seos. Kiiresti muutuvas maailmas on julgeolekuprobleemid muutunud keerukamaks, mitmemõõtmelisemaks ja sujuvamaks. Ükski ELi liikmesriik ei saa nende ohtudega üksi toime tulla. Mis puudutab julgeolekut, siis on kõigi liikmesriikide huvid lahutamatult seotud. EL on seadnud julgeoleku oma üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias prioriteediks ning on viimastel aastatel teinud tööd selle nimel, et luua liikmesriikidele tingimused tihedamaks koostööks kaitsevaldkonnas. Tehtud on suuri edusamme – suurem töö tugevdab seda. ELi pakutav julgeolek on meie tuleviku jaoks väga oluline. Me ei taha nüüd karta lastena seda, mis juhtub hiljem, nii et kui me uurime kõike, mida selles küsimuses tehakse, on meil väga hea meel, sest me näeme, et nad püüdlevad parema tuleviku poole.
Petra Ugrin i Zara Mužinić

Suundumused rahvastiku kasvus, rändes, hariduses, vaesuses, naiste mõjuvõimu suurendamises, linnastumises, tehnoloogia arengus ja muudes valdkondades kujundavad põhjalikult inimõiguste tulevikku. Tulevikku vaadates on maailm kindlasti rohkem linnaline, paremini haritud ja paremini ühendatud. Ränne maapiirkondadest hoogustab linnakasvu, kuid rändajad ületavad ka riigipiire.
Kliimamuutuste mõju inimõigustele – sundränne, suurenevad raskused põhivajadustele juurdepääsul, eluohud. Tõenäoliselt esineb pidevalt olukordi, kus inimesi, kes kujutavad endast ohtu, saab vahistamise asemel tappa.
Mis puudutab demograafilisi küsimusi, siis võib kõige olulisem olla slummides elavate inimeste arvu kahekordistumine.
Edusammud hariduses (isegi pärast põhiharidust), kasvav keskklass ning parem juurdepääs teabele ja sidevahenditele võivad viidata üksikisikute suuremale mõjuvõimule. See võib parandada üksikisikute suutlikkust.
Linnastumise suundumused võivad veelgi suurendada huvi inimõiguste vastu ja inimeste suutlikkust korraldada oma õiguste kaitset ning suurendada rännet.
Josipa Domikulic i Katja Marinkovic

Teil palutakse arutada alternatiivi rände- (A) ja kaitse- (B) investeeringute suurendamise, mitte ühtekuuluvuse (D) ja põllumajanduse (E) (või muul viisil) vahel. See toob esile kodakondsuse või keskendub ELi prioriteetidele: A) Euroopa, mis moodustab kriitilise massi ülemaailmsetes küsimustes (ränne ja kaitse); B) Euroopa, mis soodustab sisemist solidaarsust ja
Lea
Mikulić Mihael
Prince Gabrila Koštić Marija Budić
Leto
Ana Bilokapići rikkuse ümberjaotamist

Teil palutakse arutada alternatiivi euroala tugevdamiseks tehtavate täiendavate investeeringute (C) (19 liikmesriiki) vahel, selle asemel et investeerida rohkem noorte liikuvusse (H) kõigis 27 liikmesriigis.

See näitab kodanike entusiasmi selle suhtes, mis on ELis kõige pakilisem:

A) tugevdada ja süvendada integratsiooni euroalal, jättes ühinemise teistele avatuks, kuid kartmata 2-kiiruselist Euroopat;

B) luua Euroopa identiteet kõigis 27 liikmesriigis, investeerides tulevaste põlvkondade liikuvusse ELis tervikuna.
Antonia Lea Knežević

Kodanikel peaks olema rohkem loomingulist haridust.

EL peab kontrollima ülemaailmset rahu

Luka Kulićis ja Antun Tomaševićis

Minu mõte on parandada teabevahetust maailma ja ELi vahel

Moje mišljenje je da moramo poboljšati Komunikaciju EU s rajadatkom svijeta.

EL peab ühendama „Od vas će se tražiti da razgovarate o alternativi između Više ulaganja u Jačanje eurozone (C) (19 država članica) umjesto ulaganja Više u mobilnost mladih (H) u svih 27 država članica“.

Će otkriti orjentacije građana o onome što je hitnije u EU-u:

a) Stabilizirati, ojačati i produbiti integraciju unutar eurozone,omeetrivljajući je otvorenom za Organisatsioonile da se pridruže, ali bez straha od Europe s 2 brzine;

b) Stvoriti Europski identitet među svih 27 država članica, ulažući u mobilnost budućih Generacija sa cijelom EU.